Kaasaegne ühiskond on üle küllatud andmetest ja teabest. Inimestel on juurdepääs rohkemale teabele kui kunagi varem inimkonna ajaloos. Selle asemel, et lugeda igal hommikul ainult ühte ajalehte, võivad inimesed nüüd lugeda kümneid. Artiklid viitavad täiendavatele allikatele, mis annavad koheselt rohkem taustinfot.

“Meie käeulatuses on hämmastavalt palju teavet” ütleb Norstati tegevjuht Erling J.B Eriksen.

“Kahjuks ei ole kogu teave usaldusväärne ning see on suur probleem.”

Teaberohke ühiskond muudab inimesed sageli ebakindlamaks info tõepärasuses, aga samas ka vastuvõtlikumaks valeinfole. Selle asemel, et tuua inimesi kokku, on juurdepääs nii rohkele ja vastuolulisele teabele hoopis õhutanud hirmu ja vastandumist.

“Tänapäeva infoühiskonnas saavad moonutatud või mitteesinduslikel andmetel põhinevad seisukohad tihti populaarsust ja neid tõlgendatakse vääralt kui representatiivseid fakte,” selgitab Eriksen.

“Aktiivne ja häälekas vähemus võib kiiresti infokanalid üle ujutada ja jätta mulje, et nende seisukoht on domineeriv ning faktidel põhinev. Valjuhäälne ja kiire info liikumine võib lõpuks tõe kõrvale tõrjuda.”

Eriksen loodab siiski, et hiljuti käivitatud Norstati kvartaliandmete projekt aitab väärarusaamadega võitlemisel, mis on tulenenud madala kvaliteediga andmetel põhineva teabe levikust.

2023. aastal käivitatud algatuse raames avaldatakse 15 Euroopa riigi kohta aruanded, mil nimeks “Tunne oma inimesi”. Andmed annavad ülevaate kolme teema kohta: ühiskond, tarbijad ning tervis ja heaolu.

Miks sai Norstati kvartaliandmete projekt alguse?

Usume Norstatis, et meil on kohustus aidata inimestel teha teadlikke otsuseid, mis põhinevad pigem faktidel kui väljamõeldistel. Tekitasime juurdepääsu faktidele erinevate riikide kohta, mis põhinevad korrektsete uurimismeetodite abil kogutud kvaliteetsetel andmetel.

Norstati kvartaalsete andmete algatus võimaldab ärilisest vaatest meie andmekogumise võimekust tõestada. Samas tunneme laiemast ühiskondlikust vaatenurgast, et meil on ka teatud kohustus teha juurdepääs usaldusväärsetele andmetele lihtsamaks, aitamaks inimestel oma maailma tundma õppida.

Kuidas saavad Norstati kvartaalsed andmed anda inimestele faktipõhise arusaama nende maailmast?

Eelkõige kvaliteetsetel andmetel põhinevate faktide kaudu. Kvaliteetsed andmed ei ole kunagi varem olnud nii olulised kui praegu. Toetume neile, et teha otsuseid maailmas orienteerumiseks.

Võime kujundada arvamust ja otsuseid mitmete sisendite põhjal, näiteks see, mida me näeme või loeme uudistest, mida meie sõbrad jagavad sotsiaalmeedias või mida omal nahal oleme kogenud erinevate riikide ja kultuuridega seoses. See annab veel ühe sisendi, mis põhineb kvaliteetsetel ja erapooletutel andmetel, mida inimesed võivad usaldada.

Kuidas võiksid inimesed kasutada Norstati kvartaalsete andmete dashboardi?

Ma loodan, et selle avastavad näiteks ajakirjanikud, kellele oleks see inspiratsiooniks ja infoallikaks uute artiklite loomisel. Loodetavasti on see abiks ka poliitikutele ja otsustajatele eesmärkide seadmisel, mis on mõeldud konkreetse riigi elanike heaolu tarbeks. Soovin, et meie andmeid saaksid kasutada ka inimesed, kes tunnevad end valeinformatsiooni poolt mõjutatuna ning nad saavad seda kasutada tõetruu infoallikana. Andmed on lihtsasti ligipääsetavad ning nad saavad hõlpsasti kontrollida, kas see, mida nad näevad või loevad konkreetse riigi kohta, on ka tegelikult andmetes kajastatud.

Kui kogume andmeid mitme kvartali või aasta jooksul, siis loodan, et Norstati kvartaliandmed aitavad luua ühise arusaama kaasatud riikide kohta. Näeme seda usaldusväärse teabe allikana, mis suudab läbida keerukad filtrid, aitamaks meid üksteisele lähemale tuua.